CD “Torupilli kuninganna kroonimine”

Traditsioonilistes torupillilugude algustes on tavaliselt mängitud erinevaid eelmänge või sissejuhatusi. Ehkki täpselt ei teata nende mängimise põhjust, võib eeldada, et torupillimängijate jaoks oli oluline enne loo mängimist torupilli häälestust kontrollida ning end mänguks valmis seada. Antud loo “Sissejuhatus” algus koosneb viiest traditsioonilise torupillimängija esitatud eelmängust, mis on salvestatud aastatel 1913–1936. Esimesed kaks esitust on pärit Kuusalu torupillimeeste Tõnu Esloni ja Jakob Ratsovi repertuaarist. Kolmas eelmäng on esitatud Hiiumaa torupillimängija Juhan Maakeri, tuntud ka kui Torupilli Juss, poolt. Neljas ja viies eelmäng on taas pärit Kuusalust, esitajateks Jakob Kilström ja Tõnu Eslon. Iga eelmängu mängime järgi andes neile uus elu ja tähendus tänapäevaste mängijate poolt. Lugu lõppeb juba hoopis uue kompositsiooniga Cätlin Mägi poolt.

Arhiivisalvestised, mida loos kuulete, leiate Eesti Kirjandusmuuseumi infosüsteemist kirmus.kivike.ee

1. eelmäng – Tõnu Eslon (Kuusalu) – ERA fon 129 d
2. eelmäng – Jakob Ratsov (Kuusalu) – ERA fon 120 c
3. eelmäng – Juhan Maaker hüüdnimega Torupilli Juss (Emmaste) – ERA fon A 11 c
4. eelmäng – Jaagup Kilström (Kuusalu) – ERA Pl 15 A2
5. eelmäng – Tõnu Eslon (Kuusalu) – ERA fon 128 a

Jakob Ratsov (1831–1923), päritolu poolest Kuusalu valla Kolga rannast, oli tuntud torupillimängija. 1913. aastal salvestas Soome etnomusikoloog Armas Otto Väisänen tema esituses vene tantsu, mida esitame tänapäevases võtmes.

Vene tantsu originaalsalvestuse leiate Eesti Kirjandusmuuseumi infosüsteemist: ERA, Fon. 122 e

Ratsovi vene tantsust on ka noodistus Pärimusmuusika noodikogus.

Eesti rahvalaulude rikkalikus kogus leidub palju lugusid, mis kõnelevad inimsuhetest, traditsioonidest ja elu keerdkäikudest. Üks selline lugu, mille Hella Keem on laulnud, jutustab emast ja tütrest ning kosilastest, kes nende ukse taha saabuvad. Alguses on vestlus viisakas, kuid kui tütar mainib, et poisid tahavad teda endale, muutub ema vihaseks ja lausub: “Toho kurat, mis siis saa?”See lugu on vaid üks näide Hella Keemi poolt jäädvustatud rahvalauludest ja loo originaalsalvestust saate järgi kuulata Eesti Kirjandusmuuseumi infosüsteemist: RKM Mgn II 250 c

Jaan Piht on tuntud tänapäeva torupillimängijate seas oma mitmete polkade poolest. Ta on pärit Mustjala kihelkonnast ja tema esituses oleme ära õppinud loo, millel on isegi mitu nime: “Juudi jung”, “Musjala vaimulik”, “Mustjala paarisrong”.

1938. aastal avaldatud raamatus “Valimik Eesti rahvatantse” kirjutatavad Rudolf Põldmäe ja Herbert Tampere  tantsu kohta nii: “Liikumiselt lihtsa, kuid käteüheduse poolest erineva vormi moodustab Mustjala ümarik rong ehk juudi jung. Tantsijad pöörduvad kätega ühendatult eneste ümber ringi ja poevad järgneva paari kätevärava alt läbi, nii et enda käsi jääb teise käega ühendusse üle enda õla, moodustades nn. “jungvõtte”. Tantsu nimi on saadud võtte analoogilisest pildist kaevuvinna ehk -jungaga.” (lk.36)

Juudi jung originaalsalvestuse leiate Eesti Kirjandusmuuseumi infosüsteemist: ERA Pl 3 B2

Samast loost on ka noodistus ja õppevideo Torupilli Meistriklass kodulehel.

Jaan Pihtist saate rohkem lugeda Krista Sildoja poolt koostatud August Pulsti mälestuste raamatus “Äratusmäng uinuvale rahvamuusikale”.

Tõnu Eslon oli Lahemaa randade üks kuulsamaid torupillimehi hüüdnimega Atru taat või Atru Tenu. Ta rännanud noorena Krimmi, vanemas eas tulnud kodumaale tagasi ja läinud veel lesena Virve küla Atru ssauna koduväiks. Tema pillilood fonografeeriti A. O. Väisäneni ja A. Raudkatsi poolt, kes ka asjatundjatena tunnustavad Esloni mänguoskust ja repertuaari rikkust. Oma kunsti isegi hinnates käskinud torupillimängija kirja panna, “et Tenu Eslon ikka kõige ette torupilli mängija on” (EÜS X 1203).

Mõlemast loost originaalsalvestused leiate Eesti Kirjandusmuuseumi infosüsteemist: ERA Fon 126 c ja ERA Fon 129 a

Kupparimuori loost on ka noodistus Pärimusmuusika noodikogus.

Tõnu Eslonist saate rohkem lugeda Krista Sildoja poolt koostatud August Pulsti mälestuste raamatus “Äratusmäng uinuvale rahvamuusikale”.

Erand meie kogumikus, see järgmine pala, viib kuulaja traditsioonilise pärimusmuusika radadelt kaugele improvisatsiooni ja innovatsiooni maailma. Esitatud parmupillil, ühendab see lugu endas mitte traditsioonilisi mänguvõtteid, vaid avastab uusi väljendusviise läbi kaasaegsete rütmide ja efektide. See pala demonstreerib, kuidas iidne instrument võib kõlada tänapäeva kontekstis, ületades žanripiire ja avardades meie arusaama muusika piiritust olemusest.

Peeter Sild on kuulsaks saanud tänu oma erakordsele seosele Eesti torupillimeistri Ants Tauliga. Taul hakkas kunagi taastama torupilli, kasutades Peeter Silla pillitükke, mis Riidaja kultuurimajast leiti. Sellest kõigest saab pikemalt lugeda siit. Peeter Sild on pärit Karksist, tema pillimängu on salvestatud kokku neli lugu. Neist kaks on torupillil ja kaks torupilli sõrmilisel. Meie valisime välja ühe tema loo, mida esitame seekord hoopis parmupillidega.

Torupilliloo originaalsalvestuse leiate Eesti Kirjandusmuuseumi infosüsteemist RKM Mgn II 1643 a

Torupilliloost on ka noodistus Pärimusmuusika noodikogus.

Juhan Maaker, tuntud ka kui Torupilli Juss, oli oma ajastu üks kuulsamaid Eesti torupillimehi. Tema elu ja looming on nii rikkalikud, et need võiksid täita terve raamatu – ja tõepoolest, seda on ka tehtud. 1921. aastal tehtud salvestused on erilised, kuna nende lugudele ei ole täpselt nimesid märgitud. Seetõttu on tänapäeval keeruline kindlaks teha, milline lugu millist nime kandis. Õnneks on Jussi lugude loetelu kunagi üles kirjutanud August Pulst. Nende nimede seas esinebki üks Vabariigi polka nimeline ja kuna loo karakter on väga polkalik, siis otsustasimegi just selle loo nimetada Wabariigi polkaks. Kui aga kuulate tähelepanelikult, siis igal ansambliliikmel on selles loos oma soolokoht. Igaüks valis oma lemmikloo, mida saab Wabariigi polka loo vahelt välja kuulata.

Wabariigi polka (Torupilli Jussi 8. lugu) originaalsalvestuse leiate Eesti Kirjandusmuuseumi infosüsteemist ERA Fon A 9 c

Wabariigi polkast on ka noodistus Pärimusmuusika noodikogus.

Juhan Maakerist, hüüdnimega Torupilli Juss, saate rohkem lugeda Krista Sildoja poolt koostatud August Pulsti mälestuste raamatus “Äratusmäng uinuvale rahvamuusikale”.

Andres Metsniit, hüüdnimega “Ränga taat”, oli üks Muhumaa kuulsamaid ja tuntumaid torupillimehi oma ajastul.Tema pillimängu on salvestatud 1922. aastal kahe koguja Cyrillus Kreegi ja Armas Otto Väisäse poolt. 

Selle loo originaalsalvestus asub Soome arhiivis Kotimaisten kielten keskus (The Institute for the Languages of Finland).

Lugu kuulates tasub olla tähelepanelik, kuna saab teadmisi ka eesti ühelt viimaselt torupillimängijalt Aleksander Maakerilt torupillimängijate joogieelistustest eelmise sajandi alguses. Hea, kui antakse nõu, mida võtta ja mida jätta.

Vestlust Aleksander Maakeriga saate kuulata Eesti Kirjandusmuuseumi infosüsteemist KKI, RLH 52:4 (2)

Labajalavalsid on torupillimuusika repertuaaris ühed levinumad ja armastatumad palad. Eriti populaarseks tänapäeva mängijate seas on saanud Jakob Kilströmi labajalad. Jakob Kilström on pärit Kuusalust ning tema pillimäng on inspireerinud paljusid. Ühes videos saate isegi näha Jakobi torupilli mängimas.

Aleksander Jürgens kirjutab torupillimehest:

“Jakob Kilström – Torupillimees Kolgarannas Kuusalu kihelkonnas. Väga isemeelne mees. Suuri vaevu saad teda mängima. Pill on kahe toruga, aga teine toru on umbe. Kui ütled: “Jakob, kuule, su pilli teine toru ei jora.”

“Küll ta siis jorab kui jorama pannakse,” vastab Jakob ja jorab ühe toruga edasi.” ERA II 119 (306/307)

Meie mängime tema labajalgadest kahte. Ühe nimeks on koguja kirjutanud Labajalg ja teise nimi Loppevalts või ka Lõppe. Arvata võib, et seda mängiti pulma lõpulooks. Mõlemate lugude salvestused leiab Kirjandusmuuseumi infosüsteemist ERA, Fon. 109 a ja ERA, Fon. 110 c

Mõlemad labajalad on noodistatud ka Pärimusmuusika noodikogu lehel: Labajalg 1 ja Loppevalts

Jakob Kilströmist saate rohkem lugeda Krista Sildoja poolt koostatud August Pulsti mälestuste raamatus “Äratusmäng uinuvale rahvamuusikale”.

Peeter Piilpärk on mänginud olulist rolli Eesti torupilli taaselustamises alates 1970. aastatest. Ajal, mil külades torupillimäng peaaegu kadunud oli ja aktiivseid torupillimeistreid ei olnud, osutus Olev Roometi ja Peeter Piilpärk’i kohtumine määrava tähtsusega sündmuseks. Olev Roomet ostis Peetri pilli endale peale Peetri surma. Kui Olev Roomet hakkas 1970. aasta Tantsupeole torupilliorkestrit moodustama, olid kõik pillid, mis selleks puhuks valmistati, tehtud Peeter Piilpärki pilli eeskujul. Peeter oli saanud oma torupilli Jakob Otsalt, tuntud pillimehelt Audru kandist, kes omakorda oli tellinud oma pilli legendaarselt Torupilli Jussilt ehk Juhan Maakerilt. Seega on Peeter Piilpärk ja tema torupill oluliseks eeskujuks tänapäeva torupillimeisterdamise traditsioonis.

Meie mängime seda torupillilugu hoopis pikkviledega, kuna loo ulatus sobis väga hästi ning on vahelduseks torupillikõlale meie albumil.

Peeter Piilpärki labajala originaalsalvestuse leiate Eesti Kirjandusmuuseumi infosüsteemist ERA Pl 16 B1 .

Peeter Piilpärkist saate rohkem lugeda Krista Sildoja poolt koostatud August Pulsti mälestuste raamatus “Äratusmäng uinuvale rahvamuusikale”.

Meie ansambli üks esimestest lugudest, mille seade sai valmist 2022 aasta konkursiks “Mooste Eluhelü”.

Kasatski (Vene tants) – lugu on kokku pandud erinevatest Vene tantsu variantidest üle Eesti. Esmalt kõlab Juhannes Sepp’a poolt 1913. aastal viiulil mängitud viis Jõelähtme kihelkonnast, sekka variatsioonidena Torupilli Jussi (Juhan Maaker) poolt 1921. aastal mängitud lugu nr. 20 Emmaste kihelkonnast ja lõpetuseks 1936. aastal torupillil mängitud Jakob Kilströmi Vene tants Kuusalu kihelkonnast.

Kõikidest lugudest leiab originaalsalvestused Kirjandusmuuseumi infosüsteemist ERA Fon 106 e, ERA Fon A 13 b  ja ERA Pl 14 A2.

Juhan Maakeri ja Jakob Kilströmi lugudest on noodistused ka Pärimusmuusika noodikogus.

Juhan Maaker hüüdnimega Torupilli Juss oli üle maa tuntud torupillimängija Eestis eelmisel sajandil. Lisaks torupillilugudele on temalt salvestatud ka 3 laulu, mis imiteerivad tema poolt mängitud vastavaid torupillilugusid. Selline silpsõnadel laulmine inspireeris meid ka tema ühele teisele torupilliloole ise silpe looma. Torupilli Jussi 6. lugu on mängitud Juhan Maakeri poolt torupillil, kuid Cätlin tegi tema teiste silplaulude eeskujul sellele meloodiale omakorda silbid, mida kuulete sellel salvestusel.

Sekka kuuleme, kuidas räägib Aleksander Maaker, kes on Torupilli Jussi vennapoeg, Torupilli Jussist, et kes ta oli ja mis lugusid ta mängis ja kuidas torupillimängija põllul teisi töölisi ergutas. See vestlus on salvestatud 1952. aastal, kui Aleksander Maaker ise oli veel viimane traditsiooniline torupillimängija Eestimaal.

Torupilli Jussi 6. loo originaalsalvestuse ja vestluse Aleksander Maakeriga leiate Eesti Kirjandusmuuseumi infosüsteemist ERA, Fon. A 9 a jaKKI, RLH 52:4 (2)

Torupilli Jussi 6. loo noodistuse leiab Pärimusmuusika noodikogust.

Juhan Maakerist, hüüdnimega Torupilli Juss, saate rohkem lugeda Krista Sildoja poolt koostatud August Pulsti mälestuste raamatus “Äratusmäng uinuvale rahvamuusikale”.

See lugu koosneb kahest loost: Viru löss ning Räditants. 

Jaan Piht, Mustjalast pärit torupillimängija, on siin plaadil esindatud kohe kahe looga. Viru löss on labajalg, mille seadesse on põimitud tema erinevad läbimängud samaaegselt mängituna. Pillimees mängis lugu originaalsalvestusel läbi 4 korda ja sellest sai neljale torupillile üheaegselt mängituna just selline seade. Tähelepanelikum kuulaja saab loo keskel tutvuda ka eesti silplaulu traditsiooniga. Räditantsu meloodia on laulnud Johannes Ungers Kuusalust, kust on pärit ka samanimelise tantsu torupillisalvestusi erinevate torupillimängijate poolt. 

Viru lössist ja Räditantsust originaalsalvestused leiate Eesti Kirjandusmuuseumi infosüsteemist ERA, Pl. 3 A1 ja ERA, Fon. 474 b 

Jaan Pihtist saate rohkem lugeda Krista Sildoja poolt koostatud August Pulsti mälestuste raamatus “Äratusmäng uinuvale rahvamuusikale”.

Margo Kõlar, loo autor on kirjutanud 2022 aasta Rahvamuusikapeo lugude raamatus oma loo kohta nõnda: “Lugu “Torupillikuninganna kroonimine” on tseremoniaalne muusika, mida sobib kasutada torupillikogukonna aastakogunemistel, kui kuulutatakse välja vastav tiitel ja hinnaline peaehe asetatakse pidulikult aukandja peakolule. Loodetavasti ei lange kroonimisele muistse tülijumalanna Erise vari ja pretendendid ei lase elustuda müüdil, kus lauale heidetud kuldõun sillutas teed Trooja sõjale. Olgu see ikka kuu poolt kumedikene, päeva poolt punasikene, Riia poolt ristiline, Narva poolt naastuline ja Harju poolt armiline.” Aitäh, Margo Kõlar, et lubasid oma lool meie plaadil kõlada!