Cätlin Mägi

Traditional music
Scroll Down

Oluline ja märkimist väärt

Minu 20. festival!

Viljandi Pärimusmuusika Festival

Minu festival, Meie festival – pärimusmuusikute jõulud, jaanid või suguvõsa kokkutulek!

Oled juba 25 aastat vana ja nii tähtis, et Sinust ei saa ei üle ega ümber. Igal juulikuu viimasel nädalavahetusel oled pakkunud inimestele nii palju erinevaid muljeid, kuidas Sa seda kõike suudad?

Mina olen Sind läbi ja lõhki tundnud nüüd juba 20 aastat. Alati on Sinu ootamine pikk ja töine. Vaja ju uute üllatustega lagedale tulla ja ega Sa ei ole rahul, et “niisama midagi”, ikka vaja täie rauaga süveneda teemasse, süveneda inimestesse, süveneda vanasse, süveneda uude…

Sa oled mulle andnud identiteedi, sest Sinu juurde ei saa niisama pilliga prõõkama tulla. Ja alati peale pidu olen jälle hakanud uut pidu ootama ja uusi mõtteid mõlgutama, et millega järgmine kord Sind üllatada. Ühest küljest on see raske ülesanne, teisest küljest vajalik motivatsioon, mis sunnib sisulist tööd tegema, analüüsima, harjutama-harjutama-harjutama…

Aitäh Sulle kõige eest!

Aitäh kõigile teekonnalistele: Piret Päär, Meelika Hainsoo, Krista Sildoja, Jan Viileberg, Anu Taul, Raivo Sildoja, Kristjan Priks, Tõnu Laikre, Marek Rätsep, Sandra Vabarna, Sille Ilves,  Martin Leamon, Astrid Nõlvak, Elo Kalda, Liisi Koikson, Karl Laanekask, Paul Daniel, Marti Tärn, Reigo Ahven, Toomas Valk, Jaan Tätte, Ara Jaraljan, Marek Talts, Aleksandra Krementskaja, Marko Mägi, Silver Sepp, Margarita Voskanian, Hando Põldmäe ja Politsei- ja Piirivalveorkester, Andre Maaker, Vivien Zeller, Ralf Gehler, Wolfgang Meyering, Merit Zloch, Jaak Johanson, Kadri Lepasson, Ele Viskus, Tarmo Noormaa,  Tanel Ruben, P.Julm, Siim Aimla, Eva-Lotta Vunder, Kerli Kivilaan, Janika Oras ja Väike Hellero, Triin Arak, Maarja Soomre, Kritstel Kutser, Tiit Kikas, Merike Paberits, Ulvi Võsa, Mari Tammar, Eeva Talsi, Karoliina Kreintaal, Petri Prauda, Tapani Varis, Erki Pruul, Ali Levac, Lee Taul, Sänni Noormets, Cathy Sommer, Katariina Tirmaste jpt.

Lugu sellest, kuidas ajaloo kõige külmem aprill muutus minu elu kõige soojemaks.

“Oo, kas sa oled sportlaseks hakanud? Oo, teist on saanud rattahullud!” Sellised imestusehüüded tabasid meid, kui abikaasaga sõprade ringis peale Tervisespordi poolt korraldatud Mallorca rattalaagrit kokku saime.
Ei, me ei ole sportlased, ikka tavalised keskealised inimesed, kes hakkavad taipama, et ainult vaimujõuga siin maailmas kaugele ei purjeta. Vaja oleks ka füüsist arendada, et kvaliteetsemat elu elada ja üldse ennast hästi tunda.

Meie kamp osales rattalaagris suisa 5-liikmelise tiimina. Kolm põlvkonda kahenädalases rattalaagris said iseenesest väga hästi hakkama. Vanaema haldas 1-aastast poisipõnni ja ülejäänud kamp (vanaisa, abikaasa ja mina ise) sõitsime peaaegu iga-päev 4-5 tundi rattaga Mallorca saarel ringi. Õhtuid veetsime mõnusalt trennimuljeid jagades rõdul või basseini ääres, ja nii need päevad möödusid.
Väga tore oli võimalus valida erineva tasemega sõidugruppe, mida Tervisespordi eestvedajad Virgo ja Janika olid varemalt juba korraldanud. Oli grupp algajatele, kuhu võisid minna need, kes varem ei ole isegi maanterattaga sõitnud, aga oli ka treeninggrupp “päris” sportlastele, kes valmistusid suvisteks võistlusteks.
Mina sattusin endale täpselt jõukohasesse gruppi, mille eestvedajaks oli Tauno Trallmann ja tundsin ennast väga toredasti, kuna jõudsin vastavalt selle grupi kiirusele sõita mäest üles ja isegi ka mäest alla. Ja tegelikult see ei olegi üldse nali, sest alles seal sain aru, et ka mäest allasõit võib olla suur sportlik pingutus.

Igatahes, kui ma mõtlen puhkusreisi peale soojal maal, mida ikka meie põhjamaalastena ju ette võtame, siis selline sportlik perepuhkus on minu jaoks parim variant neid kahte ühendada!

Tänud Janikale ja Virgole ja ka kõigile teistele, kellega koos sai sõidetud — me veel kohtume!

Mida elu ette toob?

Kõigepealt tere kõigile, kes otsustasid veidike minu uuele lehele tulla ja ringi vaadata! Jah, sina ka!

Olen otsustanud oma elu esimest blogikirjutamist proovida. Teemad ikka arvatavasti muusika-pärimusmuusika-torupill-parmupill ja kõik, mis sinna juurde tundub asjakohane.

Oma esimese blogipostituse, oih, nüüd juba teise, plaanin teha uuest torupillist, mis on nüüdseks valmis saanud nii, nagu olen plaaninud. Võiks öelda, et see on üsna custom made (meistri palvel olen lasknud teha erinevaid toredusi torupillimängu mugavdamiseks või rohkemate võimaluste loomiseks).

 

Peatselt siis torupilliuudised! Seniks võiksite ka facebookis minu artistilehekülge laikida: CM traditional music