1920 Johannes Jansi päevaraamat Muhumaa reisist
Ka on seal torupillimängija “Rängu Andrus” kes alles praegu kõva mängu mees on ja pulmade peal mängib, mängis ka mulle, mänginud enne tihti ühes Soonda küla “Rasu Jüriga”. Torupilli ära ei müü. Naine räägib, et kui vähegi aega Andrusel, võtab pilli seina pealt ja mängib. Pakkusin pilli eest 100 mk. Vana küsis, et kas hakkab siis mängimise asemel nutma kui pill ära viiakse, ka ei olla uut võimalik enam teha-ei saa hülge magu kustki. “Too Kihnu meeste käest magu – ma teen” ütles vana.
Kusjuures huvitav fakt on see, et siit selgub, et torupillimängija oma pilli ära ei müünud, kuid kahe aasta pärast, kui Johannes Jansi läheb torupillimängija juurde, siis kirjutab nii:
“Lähen Suuremõisa põllule Torupilli meest otsima et teda Tallinna pidule kutsuda. Kõik endist viisi ikka. Ikka endine rahvariie, kuid veel eredamaks veel lillelisemaks naikse läinud olevat riidet Warsti on surnud punkt käes. Torupillimängija “Ränga Andres tuleb pidule.” Tarvis talle pill muretseda tagasi, mis me ta käest ära ostsime.”
1922 FOTOD Armas Otto Väisäneni kogumisretkel Muhumaale
1922 "Meie maa" ajalehes artikkel - Ranga papa esinemas 20. augustil Muhu peol
“Pärast kõnet oli väike vaheaeg ja siis järgnes “Kaegu isanda” aegne mänguriist – torupill. Torupilli mängis Ranga papa, ütles end 73 a. wana olewat. Kõik olid huwitet, lõbu-naeru oli palju. Mängis ta “Paistu poiste norutise”, aga “Targa rehealust” ei mänginud; need olid ennewanasti huwitavamad ja kuulsamad Muhumaa torupilli lood. Pika torupilli kontserdi järgi algas tants ja ringmängud, kus lauldi “oh kui rasked on mu päevad” (… laul – ümber pandud). Tantsu wahel, habemikkude soovil mängis torupill ja noored tantsisid ka torupilli ees.”
1922 - FOTOD esinemine Tallinnas
Tallinna Eesti museumi pidu tegelased, 16 ., 17 . ja 18 . sept. „Estonia kontsertsaalis. Esimeses reas: (pahemalt poolt paremale) : 4 tantsijat; 5) Laulisa. Mihkel Pukkanen, Ingerimaalt, 82 a. vana, 10) viiulimees Hans. Lillemägi, Vigalast, 65 a. vana, 11) Jaan Parbo, Suure-Jaanist,(luik, roopill, .viiul), 72 a. ; vana, 12) torupillimees Andres Metsniit, Muhumaalt,-‘ 73 a; vana. • ‘Teises reas: (pahemalt poolt pahemale) 2) Sõrve lauluema Anna’ Niit, 60 a. vana, 10) Muhu lauluema Liisu Väärtnõu, 68 a. vana.
1922 - August Pulsti mälestused
Juuni algul Muhusse jõudes peatusin saare keskuses – Soonda külas. Paali Villemi juures. Oli varajane hommiktund, kui laevalt Kuivastu sadamast jalgrattal kohale jõuan. Koputan, hüütakse toa – sisse! Astun tuppa – peremees, laia habemega täismees toas. Tervitan, seletan kes olen ja mis asjus tulin. Ei mingit vastust, mitte poolt sõnagi. Peremees läheb hoopis ahju taha, kambri. Kui sealt jälle väljub, on tal õllekapp, kibu käes, lähineb minule ja sõnagi lausumata nüüdki, annab kibu minu kätte. Kui olen maitsnud esmakordselt Muhu kanget marjukest, annan kibu peremehe kätte tagasi, tänan. Nüüd alles läheb peremehe suu lahti, kätt minule sirutades ütleb rõõmsa näoga: “No, tere siis koa!” Edasi läheb kõik ladusasti. Siin otsustangi peremehe lahkel loal eelproove läbiviia.
Enne aga külastan Muhu torupillimeest “Ränga-taati” Andres
Metsniitu, 73 a.v. tema kodus, kust ta ka eest leian. Minu küsimise peale: “Kas pill hüüab?” vastab “Rängataat” – “Ei hüüa”, küsin mis pillil viga. Vastus:”Magu kuivand, piugud ei tee häält.” Pärin edasi – kas parandada, korda seada ei saa. Jälle lühike vastus: “Ei saa.” Püstan pillimehele “soru viina” peosse. Võtab küll vastu, aga sõnakestki ei vasta – “mitte musta ega valget”. Läheb aga kohe tuppa. Sealt õue tulles sorib katuse räästa kallal. Küsin mida sealt otsib. Vastus:”Pilliroogu, piugud vaja uued teha”. Jälle kaob tükiks ajaks tuppa. Kui siis viimaks jälle väljub, on tal juba torupill käes, ainult tuulekott (hülgemaost) tilgub veel vees on pilli leotanud. Aegaviitmata püstab “napa” või “naba” suhu, puhub tuulekoti tuult täis kuni “sõrmiline” hakkab pirisema ja “passitorustki” on torinat kuulda. Pillimees proovib, kuulab – ei kõlba, katkestab puhumise ja võtab mõlemad “piugud” torudest väilja. Nokitseb nende kallal taskunoaga, kergitab “piukude” keeli sõrme küünega, puhub ja veelkord kordab sama toimingut. Kui siis veel teistkordselt neid puhunud, asetab need mõlemad jälle kohtadele – “sõrmilise” ja passitoru – torupilli “kuma” sisse. Puhub hinge sisse – pill hüüab. Veel kord katkestab puhumise, häälestab “piukudest” ja kui siis uuesti “tuulekoti” täis puhub, hakkab pill eredasti hüüdma – ongi korras! Jah, eks igal asjal ole omad konksud ja nõksud, samuti ka torupillil ning “soru viinagi” oli “Hea poiss küll”.
Ilma pikemata lepime torupillimehega kokku, et pühapäeval, s. järgneval päeval hommikul kl. 10-ks tuleb tema,”Rängataat”, Paali Villemi juurde proovile.
lk. 79-80 Pulsti mälestused
Torupillimehi oli trükitud eeskava lehel üks- ja nimelt vanim neist Jakob Uus, 80 a.v., Sõrvest. Et aga Jakob, nagu juba öeldud, tulemata jäi, siis esines tema asemel Muhu torupillimees “Ränga taat”, Andres Metsniit, 68 a.v. hea eduga”
lk.87 Pulsti mälestused
1922 16. septembri kontserdist
“Torupillil Sõrvelase Jakob Uusi asemel esinenud muhulane “Rängataat”, Andres Metsniit, 65 a.v., pakkus head, vilunud pillimehe mängu. Ta oli Torupilli Juhaniga võrreldes hoopiski teine mees – asjalik, kohe pill hüüdma, ei ühtki kõrvalliigutust, maneer. Tema tüse, lai habemes nägu andsid talle tüüpilise muhulase ilme. Aplausidega temale ei olnud kuulajaskond kitsi.”
lk. 89, Pulsti mälestused
1922 Johannes Jansi päevaraamat
“Lähen Suuremõisa põllule Torupilli meest otsima et teda Tallinna pidule kutsuda. Kõik endist viisi ikka. Ikka endine rahvariie, kuid veel eredamaks veel lillelisemaks naikse läinud olevat riidet Warsti on surnud punkt käes. Torupillimängija “Ränga Andres tuleb pidule.” Tarvis talle pill muretseda tagasi, mis me ta käest ära ostsime.”
Kusjuures huvitav fakt on see, et siit selgub, et torupillimängija oma pilli paar aastat tagasi ära ei müünud:
Ka on seal torupillimängija “Rängu Andrus” kes alles praegu kõva mängu mees on ja pulmade peal mängib, mängis ka mulle, mänginud enne tihti ühes Soonda küla “Rasu Jüriga”. Torupilli ära ei müü. Naine räägib, et kui vähegi aega Andrusel, võtab pilli seina pealt ja mängib. Pakkusin pilli eest 100 mk. Vana küsis, et kas hakkab siis mängimise asemel nutma kui pill ära viiakse, ka ei olla uut võimalik enam teha-ei saa hülge magu kustki. “Too Kihnu meeste käest magu – ma teen” ütles vana.
1925 - F. Leinbock oma päevikus
Torupillimängijaid kuulis allakirjutanu Muhus ainult ühe järel olevat. See on Andrei Metsniit ehk Hallikivi Andrus, nagu teda rahvas kutsub. Asub Muhu Suuremõisa põllal vabadikuna. Olla ka Tallinnas Mängimas käinud.
1929 - August Pulst kutsus Tallinna, kuid ei teagi, kas esines või mitte.
1929 Eesti Haridusliidu ettekandeid rahvamuusika eeskavaga Estonia kontserdisaalis, 30 aprillil. 1929. a. Mai pidu ja Kopli rahvamajas saalis, 1. mail 1929. a. Rahvuslik mai pidu.
KAVAS:
… Torupill – Ränga taat, 79. a. v. Muhumaalt
… Torupilli Juss
Muhu lauluema Liisu Väärtnõu, 75 a.v.
lk.247-248
“… Toon siin ära Muhu lauliku Liisu Väärtnõu mehe Villem Väärtnõu kirja sisu selles asjas: “V.a. härra Ev. Vender Tallinnas. Muhu tegelaste vana Ränga taadi ja lauluema ja tema kolme tütre poold teadustame, et oleme valmis tulema kui teie meie sooviga nõus olete, esiteks on palk väige teiseks läheb sõiduraha ka kaliks – on teadmata, kas auru laev veel käima akab siis peame tulema autuga ja rautteega ja veel Muhust Virtsuni jäe lohkujaga see läheks inimese peald 7 kron. palga nõudmine oleks päevas 2 k. 50 sen ja need päevad mis meil reisu peal aega läheb kui nemad oma leiba söövad siis 3 kr. 50 s. see on nende nõudmine ja veel on meil raha tarvis et kotu tulema saame seda lubab kül meile anda V. Väärtnõu niikauaks ku oleme Tallinnast tagasi tulnud kus muitugi teie poolt asi saab õientud muitugi sõitavad nemad muhust välja 29-mal omigu kus teie õhtul kell 11 Talina vaksalis vasta olete.
Kui olete nõus siis kõlistade ehk saatade kardi et inimesed kahe vahel ei ole. laulud ja tantsud on juba kõik ära õpitud ja vana ränga taadi on oma toru pilliga ka juba kõik ära õpitud ja vana ränga taad on oma toru piliga ka juba akama saand.
Tervis ka hr.Pulstile minu poold teatan oma elust ja minu elu on praegu vilets elu maia ühes looma laudaga ja põhuga põles 8-mal märtsil maini maha. ei oleks aega oma perekonnast inimesi Teile saata aga jäen lootma et teil pidu ästi õnnistab ja võib olla ka minule mõni kron toetuseks jätkuks. Kui Jumal teie tööd ja käekäiku õnistab. saatus on mind oma kareta käega karistanud.
Muhus 24. mal aprilil 1929. a.
Teile tuntud V. Väärtnõu.”
Nagu kirjast selgub, on Muhu rühm valmis pidule sõitma vaatamata raskustele ja nad tulidki. Kirja kirjutaja on Paali Villem, Soonda külast kesk Muhu saart ja sealt ka kogu seekordne Muhu rühm. Muhu rühm Tallinnast tagasisõidu järel saatis järgneva sisuga kirja:
“Va.a. Häära A.Pulst 4. mail.
Tervitame teid mõne päeva pärast Virtsu sadamast. Oleme kui vangid ei enam kodu saa. Lendurid ei ole ja väike laev ei võtta. Hirmutakse tasuja meile habi tulema teadmata milas minna saab täna kord provisime aga asiata ei tea kas oleme Jaani päevani ehk peaseb ennem ära aeg on nii igav ei ole midagi teha tervid ka teistele keda tuntsime
Austusega K. Väärtnõu”
Sellest kirjast nähtub milliste raskustega kokkupuutudes tuli toll ajal rahvamuusika eeskavaga ettekandeid korraldada. Ometi saadi kõigist üle. Ettekanded viidi läbi. Nii sisuliselt kui aineliselt võis E. Haridusliit tulemustega täiesti rahule jääda.
Need E. Haridusliidu poolt korraldatud ettekanded Tallinnas 1929. aastal, olid viimasteks esinemisteks meie populaarsetele torupillimeestele. Ränga taat – Andres Metsniit, kes seekord oli 79 a. v. ja 3 aastat hiljem nimelt 1932 aastal suri 83-e aasta vanuses. Torupilli Juss esines siin veeel…..”
lk.251-253
1929.a. toimus Tallinnas seoses esimese mai vastuvõtuga Estonias kontsert.
“… Peale Torupilli Jussi oli veel teinegi torupillimees – Ränga taat – Andres Metsniit, 79. a. vana, Muhust ja ……Muhust kohale kutsutud. Ränga taat aga jäi tulemata.”
lk.38
FOTO - Parikas
1929 FOTO - Andres Metsniit ja Elena Väärtnõu ajalehes "Meie maa"
1932 - "Meie Maa" 3. detsember, nekroloog
Muhu torupillimees surnud. Möödunud nädalal maeti kuulus Muhu torupillimees Andres Metsniit. Kadunu oli 84 aastat vana, aga sellele vaatamata veel väga käbeda tervisega kuni surma nädalani. Vanake armastas väga lõbu ja viibida lõbusas seltskonnas. Iseäranis pühade ajal, kui “marutaar” oli majas, ei puudunud “Ränga taat” iialgi külanoorte hulgast. Ja pealinlastele oli Andres Metsniit küllalt tuntud, kus ta mõni aasta tagasi muuseumi pidustustel käis oma torupilli mängimas ja suurte auavalduste osaliseks sai. Ka möödunud suvel sai “Ränga taat” muuseumi poolt kutse, tulla oma torupilliga Tallinna, kuid omaksed ei andnud enam vanakesele luba nii kaugele minna.