Eeskujuks Olev Roometi pill, mis omakorda pärineb Peeter Piilpärkilt. Pill asub hetkel Kristel Kutseri erakogus.
1970 torupillimängija tantsupeol EFA.204.0.82000
1971 Endel Koitlepp (parmupill) ja Alfred Nurmik (torupill). EFA.335.0.191128
Kuidas torupillid valmisid?
Olev Roomet ja Voldemar Süda olid need, kes olid pillid teinud. Nad olid eeskujuks võtnud ühe Teatri- ja Muusikamuuseumis oleva pilli. (Ando Kivibergi intervjuu Ain Sarvega 18. märtsil 1994)
Voldemar Süda treis vajaminevad puuosad, tema töötas sel ajal teenindustkombinaadis “Ühendus” muusikariistade töökojas Vene tänaval. Tema tegi ka tuulekotid, mille kummist sisu lasti spetsiaalselt “Teguris” teha. Sellele kummikotile pandi siis tavaline riie ümber. (Ando Kivibergi intervjuu Ain Sarvega 18. märtsil 1994)
Olev Roomet oli see, kes tegi piugud ja piukudele keelekesed peale. (Ando Kivibergi intervjuu Ain Sarvega 18. märtsil 1994)
Mis nendel pillidel viga oli – nende bassitoru mensuur ja keele pikkus ei vastanud omavahel, seetõttu ei püsinud nad hääles. Oli nõnda, et nii, nagu suuremat rõhku andsid, läks hääl kõrgemaks ja väiksema rõhuga läks hääl madalamaks. (Ando Kivibergi intervjuu Ain Sarvega 18. märtsil 1994)
Need nn Tantsupeopillid tehti kahe torupilli – Roometi isikliku pilli ja Teatri- Muusikamuuseumi eksponaadi eeskujul. /…/ Süda ja Roomet viisid sisse tehnilise uuenduse – pilliroost piugu asemele treiti ja freesiti puust piuk, mille peale pandi klarneti trostist lõigatud keel. Seda põhjusel, et roog oli meeste arvates liiga kapriisne materjal. V. Süda treis valmis kõik puust osad ning valmistas ka tuulekotid, mille õhkupidav sisu lasti teha “Teguris”. Roometi ülesandeks oli valmistada torupillidele keelekesed ning piugud lõpuni valmis teha. (Ando Kivibergi intervjuu Voldemar Süda’ga 30. mail 1994)
Tänavuse peo kavandamisel paar aastat tagasi kerkis torupilliorkestri idee siiski päevakorrale ning Roomet kutsuti laulupeo büroosse. Mitmesuguste tehniliste ja finantsiliste raskuste tõttu takerdus ettevõtmine tükiks ajaks ning alles tänavu mais jõuti niikaugele, et “Teguri” abiga saadi tehiskotid, “Ühendusest” vajalikud pulgad, pakud ja torud. O. Roometi hooleks jäi pillidele hing sisse puhuda: sõrmiliste aukude ja keelte tegemine ning häälestamine. /—/Tuli saarlane, Lümanda vallas sündinud ja kasvanud Voldemar Süda, Peeter Süda venna Jüri poeg. Tema see oli, kes “Ühenduse” muusikariistade remonditöökojas torupillidele puitosad meisterdas ja instrumentdid kokku monteeris. (Sirp ja Vasar, nr. 29 17. juuli 1970 (1388), lk. 2. Arnold Ottin “Torupillimehed”)